Julius Mägiste
Sündinud 19.12.1900 Kassema külas. Aastani 1922 kandis nime Julius Mälson. Peale H.Treffneri Gümnaasiumi asus õppima Tartu Ülikooli Eesti keelt ja läänemeresoome keeli. 1923. aastal lõpetas Tartu Ülikooli. 1922.- 1940. töötas ajakirjas „Eesti keel“, 1932.- 1935. töötas seal peatoimetajana. 1925.- 1944 oli õppejõud Tartu Ülikoolis. 1927.- 1928. oli ajakirja „Eesti kirjandus“ toimetuse liige.
1929.a. asus tööle L. Kettuneni järglasena läänemeresoome keelte professorina Tartu ülikoolis. Samal aastal oli ta ajakirja „Keele kultuur „ toimetaja. 1937- 1938 oli Budapesti ülikoolis külalisprofessor. 1944 siirdus ta Rootsi, 1950-1967 oli Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent.
J. Mägiste olulisemad teosed on magistriväitekiri Rosona (Eesti Ingeri) murde peajoontest ja doktoriväitekiri deminutiividest läänemeresoome keeltes (1928), soome-eesti sõnaraamat, uurimused Värmlandi soome kohanimede ja eesti vana kirjakeele kohta ning postuumselt ilmunud mahukas eesti keele etümoloogiasõnaraamat ("Estnisches etymologisches Wörterbuch", Helsinki 1982-1983, rotaprintpaljundus-12 kd.).
Julius Mägiste lahkus meie hulgast 11.03.1978. (Lund,Rootsi).
Veel infot Julius Mägiste kohta.
1929.a. asus tööle L. Kettuneni järglasena läänemeresoome keelte professorina Tartu ülikoolis. Samal aastal oli ta ajakirja „Keele kultuur „ toimetaja. 1937- 1938 oli Budapesti ülikoolis külalisprofessor. 1944 siirdus ta Rootsi, 1950-1967 oli Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent.
J. Mägiste olulisemad teosed on magistriväitekiri Rosona (Eesti Ingeri) murde peajoontest ja doktoriväitekiri deminutiividest läänemeresoome keeltes (1928), soome-eesti sõnaraamat, uurimused Värmlandi soome kohanimede ja eesti vana kirjakeele kohta ning postuumselt ilmunud mahukas eesti keele etümoloogiasõnaraamat ("Estnisches etymologisches Wörterbuch", Helsinki 1982-1983, rotaprintpaljundus-12 kd.).
Julius Mägiste lahkus meie hulgast 11.03.1978. (Lund,Rootsi).
Veel infot Julius Mägiste kohta.