Kassema küla
Põhjasõja- eelsetes kirjapanekutes on seda küla nimetatud Kassivõhmaks (Kasserwomes, Cassewom, Kassiwehma).
On teada et 1420. aastal oli Kasserwomesi külal 18 adramaad. 1479. aasta l9 adramaad ja1488. ning1540. aastal 20 adramaad põllu-pinda.
Pilguheit laastavate Liivi (1558-1583) ja Rootsi (1600-1629) sõdade eelsel Kagu- Eestile annab meile võimaluse ligilähedaselt hinnata tolleaegset rahvaarvu Kassemal. See oli 1540. aastal umbes 120- 200 inimest, kui võtta talupere suuruseks 6-10 inimest. Ajaloolased hindavad Eesti rahvale tema aja-loos raskeimaks 1601-1602 aastat, mil siin möllas sõda ja samaaegselt valitses nälg ja katk.
1638. aastal, pärast suuri katsumusi, oli Kassemal kuus talu, kõik asustatud mujalt sissetulnute poolt, kellest neli Venemaalt (Ostradt, Blisska, Kassma, Mert, Watka), üks Pärnumaalt (Lingen, Hanss) ja üks Saaremaalt (Gerth). Niisugused on peremeeste nimed tolleaegses kirjaviisis.
1970-date aastate lõpul liideti Kassemaga Polli talundkond kus on neli majapidamist. Kui jälgida talude (täpsemalt majapidamiste) arvu Kassemal 17 saj. tänapäevani, siis näeme, et 1688. aastal pärast kosumist vanal heal Rootsi ajal oli siin 9 talu, pärast Põhjasõda 1721. aastal 7. Tundub, et Põhjasõda ja 1710. aasta katk siinmail eriti ei laastanud. Enamus talukohti ja ka suures osas elanikke järjepidevus säilis. Kassema õitseaeg oli ilmselt eelmise Eesti Vabariigi ajal, mil lisaks tollajal Kõrenduse koosseisus olnud neljale Polli talule oli külas 25 majapidamist, nendest 15 täistalu ja 10 popsikohta.
Praegu on Kassemal 17 majapidamist, millest 10 elatakse sees aastaringselt.
Koostanud Rein Selgis,
Juhan Pihelo kirjutatud artikli „Kassema küla ajalugu“ põhjal.
On teada et 1420. aastal oli Kasserwomesi külal 18 adramaad. 1479. aasta l9 adramaad ja1488. ning1540. aastal 20 adramaad põllu-pinda.
Pilguheit laastavate Liivi (1558-1583) ja Rootsi (1600-1629) sõdade eelsel Kagu- Eestile annab meile võimaluse ligilähedaselt hinnata tolleaegset rahvaarvu Kassemal. See oli 1540. aastal umbes 120- 200 inimest, kui võtta talupere suuruseks 6-10 inimest. Ajaloolased hindavad Eesti rahvale tema aja-loos raskeimaks 1601-1602 aastat, mil siin möllas sõda ja samaaegselt valitses nälg ja katk.
1638. aastal, pärast suuri katsumusi, oli Kassemal kuus talu, kõik asustatud mujalt sissetulnute poolt, kellest neli Venemaalt (Ostradt, Blisska, Kassma, Mert, Watka), üks Pärnumaalt (Lingen, Hanss) ja üks Saaremaalt (Gerth). Niisugused on peremeeste nimed tolleaegses kirjaviisis.
1970-date aastate lõpul liideti Kassemaga Polli talundkond kus on neli majapidamist. Kui jälgida talude (täpsemalt majapidamiste) arvu Kassemal 17 saj. tänapäevani, siis näeme, et 1688. aastal pärast kosumist vanal heal Rootsi ajal oli siin 9 talu, pärast Põhjasõda 1721. aastal 7. Tundub, et Põhjasõda ja 1710. aasta katk siinmail eriti ei laastanud. Enamus talukohti ja ka suures osas elanikke järjepidevus säilis. Kassema õitseaeg oli ilmselt eelmise Eesti Vabariigi ajal, mil lisaks tollajal Kõrenduse koosseisus olnud neljale Polli talule oli külas 25 majapidamist, nendest 15 täistalu ja 10 popsikohta.
Praegu on Kassemal 17 majapidamist, millest 10 elatakse sees aastaringselt.
Koostanud Rein Selgis,
Juhan Pihelo kirjutatud artikli „Kassema küla ajalugu“ põhjal.